Nikon Imaging | Eesti | Europe

5 lihtsat fotokompositsiooni juhist

Te ei pruugi seda taibata, kuid iga kord, kui tõstate kaamera silma juurde, teete kompositsiooni kohta otsuseid. Lihtsalt öeldes on kompositsioon see, kuidas kadreerite tehtava pildi. Komponeerimise kohta on kirjutatud palju raamatuid. Ja ehkki kaks inimest ei kadreeri sama stseeni tõenäoliselt samal moel, saab mõne üldise juhtnööri abil muuta fotosid põnevamaks ja haaravamaks.

Kolmandikureegel

Kolmandikureegel on juhtnöör, mis aitab teil objekti näidata parima efekti pakkumiseks.

Kui vaatate läbi pildiotsija või kaamera LCD-ekraanilt, on abiks, kui kujutlete stseenile trips-traps-trulli ruudustiku. Ruudustik jaotab pildi üheksaks ristkülikuks, mis luuakse nelja joone tõmbamisega üle nähtava osa.

Pange tähele, et mõnel Nikoni kaameral on isegi menüüvalik, mis võimaldab ruudustikujooned pildiotsijal (või ekraanil) sisse lülitada. Need jooned aitavad teil pilti kadreerida ja lõplikul pildil neid ei kuvata.

Pange tähele, kus neli joont lõikuvad. Kolmandikureegel ütleb, et need lõikepunktid on parimad kohad, kuhu kompositsiooni olulisimad elemendid paigutada. Nii toimimine annab üldjuhul tulemuseks elavama ja põnevama pildi.

Objekt ei pea olema täpselt lõikepunktis (nn huvipunktis). Kuni see jääb punkti lähedale, on pilt dünaamiline ja hästi komponeeritud. Proovige paari erinevat kompositsiooni, et leida endale meeldivaim.

Sama ruudustik aitab teil hoida ka horisondi tasase ja vertikaalsed elemendid fotol püsti.

© Diane Berkenfeld

D4, objektiiv AF-S NIKKOR 200-400mm f/4G ED VR II, 1/1600 s, f/4, ISO 200, keskelekaalutud mõõtmine, ava prioriteet.

Siin näete ruudustiku ülekatet fotol kahest inkatiirust: nende pead on paigutatud kolmandikureegli järgi joonte lõikumispunktidesse.

© Diane Berkenfeld

D4, objektiiv AF-S NIKKOR 200-400mm f/4G ED VR II, 1/1600 s, f/4, ISO 200, keskelekaalutud mõõtmine, ava prioriteet.

See pilt kahest inkatiirust loomaaias on kolmandikureegli näide.

© Diane Berkenfeld

D4, objektiiv AF-S NIKKOR 200-400mm f/4G ED VR II, 1/800 s, f/4, ISO 200, keskelekaalutud mõõtmine, ava prioriteet.

Siin näete, kuidas ruudustikujooned näitavad objekti paigutamist kolmandikureegli järgi.

© Diane Berkenfeld

D4, objektiiv AF-S NIKKOR 200-400mm f/4G ED VR II, 1/800 s, f/4, ISO 200, keskelekaalutud mõõtmine, ava prioriteet.

See pilt loomaaias rohul lesivast kaelkirjakust on suurepärane näide kolmandikureeglist, luues meeldiva kompositsiooni.

Kuhu paigutada kompositsioonil horisont?

Enamik pilte näevad paremad välja, kui horisont on paigutatud kaadri keskosast kõrgemale või madalamale (mitte täpselt pildi keskele). Erandiks on peegelduse pildistamine. Sellisel juhul toimib horisondi keskele paigutamine hästi, kuna loob pildi üla- ja alaossa võrdsed elemendid – stseen ülal ja peegeldus all.

© Diane Berkenfeld

D100, objektiiv AF VR Zoom-NIKKOR 80-400mm f/4.5-5.6D ED, 1/5 s, f/22 ISO 200, laotuspunktide mõõtmine, käsitsi.

Seadke maastiku pildistamisel horisont kaadri ülaossa (või nagu siin näidatud) alaossa.

© Diane Berkenfeld

D4, objektiiv AF-S NIKKOR 200-400mm f/4G ED VR II, 1/800 s, f/4, ISO 200, keskelekaalutud mõõtmine, ava prioriteet.

Tavaliselt tuleks seada horisondijoon kaadri ülaossa või alaossa, mitte otse selle keskele. Kui aga pildistate objekte ja nende peegeldusi, võib seda reeglit rikkuda.

Vaatesuund kaadri keskele

Inimeste ja loomade pildistamisel on kõige parem lasta neil vaadata kaadri keskosa suunas. Kui pildistate liikuvat objekti, jätke liikumissuunas kaadrisse rohkem ruumi. See näeb loomulikum välja, jätab vaatajale liikumismulje ja esitab pildist loo. Paigutage objekt nii, et suurim vaba ruum pildil oleks tema vaatamissuunas.

© Diane Berkenfeld

D4, objektiiv AF-S NIKKOR 200-400mm f/4G ED VR II, 1/640 s, f/4, ISO 200, keskelekaalutud mõõtmine, ava prioriteet.

© Diane Berkenfeld

Sellel pildil veel liuglevast mustast luigest on lind kaadri keskel ja kompositsioon pole kuigi huvitav.

© Diane Berkenfeld

Pilti kärpides saame objekti nihutada kaadri paremasse ülaossa, et saada põnevam kompositsioon.

Lõplikul pildil suundub objekt läbi kaadri vaataja poole, kuna järgitakse reeglit jätta objekti ette rohkem vaba ruumi. © Diane Berkenfeld

Perspektiivijooned

Hoonete või muude sirgjooneliste objektide pildistamisel komponeerige pilt nii, et arhitektuurilised elemendid viiksid vaataja pilgu läbi foto. Need „perspektiivijooned” võivad olla pildi põhiobjektid, aga neid võib kasutada ka vaataja viimiseks fotol kindlasse kohta – olulisse fookuspunkti.

Ka kõverad loovad põnevaid kompositsioone. Need aitavad viia vaataja pilgu pildi erinevatesse osadesse. Kõverad võivad olla põhiobjekt või (nagu perspektiivijoonte puhul) vahend fookuselementide esiletõstmiseks.

© Diane Berkenfeld

D100, objektiiv AF-S VR Zoom-NIKKOR 24-120mm f/3.5-5.6G IF-ED, 1/60 s, f/4, ISO 200, keskelekaalutud mõõtmine, programm.

See pilt on näide sellest, kuidas objekti kõverad jooned võivad suunata vaataja pilku kaadris ringi mööda kõverjooni.

© Diane Berkenfeld

D100, objektiiv AF-S NIKKOR 24-120mm f/4G ED VR, 1/90 s, f/5, ISO 320, maatriksmõõtmine, programm.

Sellel pildil on tugevad perspektiivijooned, mis viivad vaataja pilgu pildi paremast servast piki koridori vasakule edasi.

Mustrid ja tekstuurid

Põnevaid fotosid suudavad luua ka korduvate mustritega objektid. Looduses leiduvad või inimkäelised mustrid võivad anda pildile tugeva kompositsiooni. Otsige stseeni elementide seast mustreid. Näiteks võite näha kastitäit õunu ega oska sellest enamat mõelda, kuid tiheda kompositsiooniga üksnes õuntest saate luua korduva mustri värvidest ja kujust. Jälgige ka hälbeid mustris. Näiteks kui kast on täis punaseid õunu, kuid keegi on pannud sinna ka ühe kollase? Nüüd saate korduva pildi koos mustri murdmisega (kollane õun), luues tugeva fookuspunkti.

Ka tekstuurid võivad teie kasuks töötada. Minge lähemale, kasutades kas suumi või makroobjektiivi. Mustrite või tekstuuride pildistamisel ei ole vaja jäädvustada kogu objekti. Tekstuurid võivad olla pehmed, näiteks linnusuled, või ranged, nagu kooruv värv või puidusüü.

Rooste ja kooruv värv sellel kalapaadil annab juba iseenesest tekstuuriõppetunni. Paadile langev ere päikesevalgus toob esile kooruva värvi ja rooste mitmekihilise tekstuuri.

© Diane Berkenfeld

D3X, objektiiv AF-S DX Micro NIKKOR 85mm f/3.5G ED VR, 1/200 s, f/7.1, ISO 160, maatriksmõõtmine, programm.

Vaadake hoolikalt

Enamik inimesi ei mõtle fotosid vaadates kompositsioonist, kuid nad teavad, kui fotot on meeldiv vaadata, isegi kui ei oska öelda, miks see nii on. Komponeerimisoskuste parandamiseks veetke veidi aega nende inimeste fotosid jälgides, kelle tööst lugu peate. Pöörake tähelepanu sellele, kuidas nad objekte kaadris paigutavad. Vaadake nende taustavalikut. Mis jäeti pildile ja mis võidi sellelt välja jätta? Nüüd vaadake mõnd oma fotot ja küsige endalt, kuidas saaksite pilti paremaks teha, muutes kompositsiooni.

Need juhtnöörid on kõigest alguspunkt. Pidage meeles, et igal reeglil on erand. Ärge peljake astuda raamidest välja, kui see annab tulemuseks parema foto.


Põhiartiklit ja pildimaterjali toetas Diane Berkenfeld.