Nikon Imaging | Eesti | Europe

Nõuandeid professionaalilt – kuidas jäädvustada lastest portreefotosid parimal moel

Enne asetuse ja valguse hindamist, enne kui kaamera välja tuleb ja objektiiv valitud saab, on hea idee paika panna mingi strateegia ja psühholoogia. Need on tõesti põhielemendid, mida vajad, et saada parimad fotod oma lastest või lastelastest, õe- või vennalastest.

See on üks asi, mida õppisime Tamara Lackeylt. Tema portree- ja elustiilifotod annavad tunnistust nii tema fotograafioskustest kui ka vajalike strateegiate kindlast valdamisest. Tamara suudab pildile püüda laste tujuvirvendused, hetked ja ilmed, mis kokku loovadki lummava ja unustamatu portreefoto.

Veel aspekte, mis loevad

Vanused ja ootused

Lõpptulemus oleneb paljuski ka pildistatavate vanusest. „Kui ma tegelen nooremate lastega – beebidest väikelasteni – on osa minu tööst meelelahutus,“ ütleb Tamara. „Asun pildistama teadmisega, et neil puudub igasugune huvi lasta ennast pildistada, ja pean neid ohjeldama. Seega millisekundiks, mis mul leidub, saan ma ilme, mis loeb.“ Ohjeldamise alla võib kuuluda kas osa või terve sessiooni muutmine mänguks, et last Tamara valitud kohal hoida. Või see võib tähendada pildistuskoha ülesseadmist ja tasakesi – loominguliselt, mitte ähvardaval viisil – lapse sinna kutsumist. „Ma mõtlen pidevalt, kuidas ma saaks neid sättida nii, et mitte ainult pildistada nende kukalt. Selle vanuse jaoks alandan ma oma ootusi selle kohta, mis interaktsiooni neilt saan ja kasutan kiirelt ära väheseid momente, mida saan.“   

Nelja- kuni üheksa-aastastelt loodab Tamara saada rohkesti etenduskunsti. „Nad esinevad mulle – vaata, kuidas teen seda, vaata, kuidas teen toda – seega pean olema kindel, et pildistan nii seda kui ka autentsemaid pilte.“

Kui ta pildistavad on vanuses 9–13, on tema kaamera ees lapsed, kes on saanud eneseteadlikuks oma välimusest ja sellest, mis mulje nad endast jätavad. „Nad mõtlevad, kas olin lahe, kas olin ilus, kas olin moekas ning kas see näeks Instagramis hea välja. Seega on üks mu ülesanne panna neid kaamera ees tundma enesekindlalt ja mugavalt ning teen kõik, mis võimalik, et neist jäädvustada atraktiivsed pildid, kuna see on nende jaoks olulisem kui kunagi varem. Ning kui näitan neile, et pildistan neid atraktiivselt – kuna asetan ja valgustan neid hästi – saan ma neilt autentsemat osalust.“   

Teismelistega on Tamara peamine lähenemisviis siirus ja ausus: „Kas ma seda ütlen või mitte, annan ma siiski teada, et olen teadlik nende tahtmatusest lasta ennast pildistada.“ Ta ütleb neile, et mõistab neid, annab teada ajaraami („läheb paar tundi“) ja asub otsima ning jäädvustama mikroilmeid. „Kulub üksnes sekund, et saada pildile naeratus või intensiivne pilk, enne kui neile meenub, et nad ei tohiks mulle reageerida.“ Ta räägib nendega, kuid väldib ilmselget – „mida sa koolis õpid?“ ei tööta. „Neil on selle jaoks ettemääratud vastused ja ilmed,“ ütleb ta. Seega läheneb ta ebaharilikult, näiteks küsides nende arvamust praeguste kongressi eelnõude kohta. Mõõtepuuks tema edukusel teismelistega on korrad, kui ta kuuleb versioone lausest „Mul polnud aimugi, et sa sääraseid pilte oled jäädvustanud!“, kui tema pildistatavad näevad pilte kaamera ekraanilt.

Õigupoolest, ütleb Tamara: „Kui vaatad videot sellest, kuidas pildistan lapsi, paistab nagu ei saaks ma midagi, kuid aeg, mida vajan ilme saamiseks on ainult 1/200 või 1/1000 sekundist. Ma lähen pildistamistele, andes endale puhkust, teades, et vajan ainult sekundiosakest siin ja seal ja kui saan umbes kaheksa kuni kümme sellist, on see piisav.“

Varustus kaasa

Ja see on koht, kus varustus loeb. Kui sul on ainult millisekundid, et jäädvustada ilmeid, ja võibolla natuke kauem, et jäädvustada poose, pead sa vaatama kiirobjektiivide ja suurte säriaegade poole, et need aitaksid hädast välja. Samuti pead töötama kiirelt, seega täielik teadmine oma varustuse kohta on ülimalt tähtis. „Halvim asi maailmas on näha uskumatut momenti ning olles ise vale seadistuse peal või lihtsalt mitte valmis,“ ütleb Tamara mehaanikate kiireks teiseks loomuseks loomise kohta.

Usaldusfaktor

See, et teie pildistatavad usaldavad teid, on ilmselgelt võtmeks elukutselisel fotograafil, aga see on sama tähtis ka perefotograafile. „Parim viis, kuidas alustada, kui pildistada oma lapsi või sugulasi,“ ütleb Tamara, „on öelda, et minu eesmärk on jäädvustada häid pilte ning tunda sellest rõõmu. Ja seejärel anda neile teada, et nad aitavad kaasa pildi edukusele – see on nende jaoks enesekindluse tõstja.“

Püsige ühenduses

Tamara kaldub tihti pildistama nii, et kaamera on tema kehast eemal, selleks et hoida tema ja pildistatava vahelist suhtlust elavana. „Vahel kui liigutad suure musta kasti enda näo ette, matad sa suhtluse maha,“ ütleb ta. „Mul on väga mugav pildistada nii, et kaamera on mu näost eemal, kuna saan arendada suhtlust ja saavutada seeläbi väga huvitavaid pilke. Vahel tundub, et pildistatav vaatab eemale, kuid tegelikult vaatab ta mind, kui ma hoian kaamerat endast eemal.“ Et seda saavutada, kasutab ta tihti lainurkobjektiivi, nagu 35 mm, või hoiab suumobjektiivi fookuskaugust selle kõige laiemas asetuses, 24–70 mm on suurepärane objektiiv, mida selle tehnika jaoks kasutada,“ ütleb ta.

Fookus väljendusel

„Iga kord, kui ma olen valmis tegema fotot, vaadates kaadrit ja olles valmis pildistama, mõtlen, mida võiksin elimineerida,“ ütleb Tamara. „Mida rohkem saan elimineerida, seda rabavam on pildistatava ilme, kuna vaatajad kipuvad nägema täpselt seda, mis loeb. Kõik teised asjad, mis võivad tähelepanu hajutada, on eemaldatud. See pole ainult tausta korrastamine – enamik inimesi teavad, et kui soovid tugevamat pilti, vajad vähem segadust – see on rohkem see, et korrasta kaadris kõik, mis võtavad su silmad eemale sellelt, mida näha soovid. Kui see tähendab füüsiliselt asjade eest ära liigutamist või nurga täielikku muutmist, isegi kui see tähendab, et valgus ei ole enam nii tugev ja tuleb lisada valgust, kui see tähendab puhtamat välimust ja tunnetust, olen ma selle poole tõmmatud. Korrastatud kaader loob suure erinevuse selle vahel, kui tugev pilt võib välja näha ja kui suur mõju neil võib olla tänu ilmetele.“

See on alati töös

Sessioonile pole mingit soojendust, kui tegu on laste pildistamisega. Ära raiska ühtegi sekundit. „Näen tihtipeale fotograafe või lapsevanemaid tegemas pilte lastest ja neil on käimas vestlused ning laps reageerib või naerab ning nad ei pildista. Nad unustavad, et kõige tähtsam on foto. Iga sessioon algab sellega, et olen valmis.“

Tamara leiab mõne oma parima pildi paljude pildistatavatega kohe sessiooni algusest, teistega aga sessiooni lõpust. Kuid ta ei tea kunagi, kuidas see võib minna, seega tema suhtumine on alati see, et see võib juhtuda igal ajal.

Pildista ja pildista uuesti

Ära kaota pilti, kui kompositsioon ei ole perfektne. „Vahel pean ma pildistama mitte oma meeldimise järgi,“ ütleb Tamara, „aga tean, et mu pildistatav on teravalt ja puhtalt ning saan hiljem kärpida, et pilt ümber teha nii, et saavutada mulle sobiv välimus ja tunne.“ See on üks põhjustest, miks ta eelistab D800 ja D4 eraldusvõimet: „Ma võin kärpida ja ikka saada tulemuseks suurepärase foto. Ma armastan seda ruumi, mis mul mängimiseks on.“

Objektiivid

„Halvim asi võib olla astuda samm tagasi, kuna sul on kaameral pikk objektiiv ja seeläbi kaotades kontroll oma pildistatava üle. 35 mm objektiiviga saan olla lähedal … ja isegi saavutada madalat teravussügavust, kui mu eesmärk on lahutada oma pildistatav taustast.“

Kas seega ligidus võrdub kontrolliga? „Nad peavad sind tähele panema, kuna oled lähedal,“ ütleb ta, „ja üleüldiselt pead olema lähedal, et hoida kontrolli. Ma kaotan osaluse, kui astun pika objektiivi taha ja lähen kaugele. Objektiivi valik võib sõna otseses mõttes lubada mul olla käesirutuse kaugusel, kui pean neid tagasi kaadrisse juhendama ja see on midagi, mida teen selles vaoshoidvas vanusegrupis. Kui nad lahkuvad, pean nad tagasi kaadrisse liigutama.“