Nikon Imaging | Eesti | Europe

Asjatundja nõuanne. Minu eelistatud NIKKORI objektiiv

Minu eelistatud NIKKORI objektiiv
Miks minu lemmikobjektiiv on AF-S NIKKOR 28-300mm f/3.5-5.6G ED VR?

Vincent Versace tutvustab funktsioone ja fotomaterjali.

 

„Meil on kunst, et me ei sureks tõe kätte”

– Friedrich Nietzsche

© Vincent Versace

D750, AF-S NIKKOR 28-300mm f/3.5-5.6G ED VR, 1 sekund, f/11, ISO 500, ava prioriteet, maatriksmõõtmine. Objektiiv fookuskaugusega 48 mm

© Vincent Versace

D750, AF-S NIKKOR 28-300mm f/3.5-5.6G ED VR, 1/10 s, f/4,8, ISO 200, ava prioriteet, maatriksmõõtmine. Objektiiv fookuskaugusega 62 mm

© Vincent Versace

D750, AF-S NIKKOR 28-300mm f/3.5-5.6G ED VR, ¼ s, f/32, ISO 100, ava prioriteet, keskelekaalutud mõõtmine. Objektiiv fookuskaugusega 78 mm

Reisige vähese varustusega

Igal kunstnikul on oma instrument. See on vahend, mille abil kunstnik väljendab oma loomingulisust – olgu siis tegemist muusiku ja tema pilliga või kujundlikumal juhul maalikunstnikuga, kes kasutab lõuendit ja pintslit, või tantsijaga, kelle loomingule annab elu tema keha.

Fotograafi jaoks on selleks tema kaamera ja objektiiv. Objektiiv on justkui pintsel ja kaamera andur lõuend, fail justkui noodilehed ja lõplik foto sümfoonia.

Kui ma peaks valima ühe elemendi, mis on kõige enam minu fotode käekirja kujundanud, siis vastus oleks objektiivid, mida ma kasutan. Mul on rohkem objektiive kui väikeses fototehnika kaupluses. Minult ei küsida mitte seda, miks ma midagi just nii pildistasin, vaid kõige rohkem just seda, millise kaamera, objektiivi ja sättega f/stop ma seda tegin. Minu vastus on järgmine: minu eelistatud kaamera on Nikon D750 (mis asendab Nikon D610, mis asendas D600, mis asendas D3X) ja minu eelistatuim objektiiv on AF-S NIKKOR 28-300mm f/3.5-5.6G ED VR.

Selline on minu vastus, kuid tegelikult ei ole sellest eriti palju abi. Täpsem küsimus oleks see, miks ma olen hakanud ühte objektiivi kõigile teistele eelistama. Igal objektiivil on omadused, mis teevad selle ainulaadseks. Ma eelistan 28–300 mm objektiivi, kuna see murrab valgust teistest erinevalt. Praegu on see minu vajaduste jaoks õige valik. Kõik otsused pildi kohta – kuni lõpliku väljatrükini – peavad saama tehtud sel hetkel, kui pilt haarab sind endasse ja sa vajutad päästikule.

Kui ma pildistan väljaspool stuudiot, võtan tavaliselt kaasa neli kaamerat ja üheksa objektiivi; enamasti osutub valituks 28–300 mm ühel ainsal põhjusel: see objektiiv on alati ja igas olukorras valmis pildistama. Sellega on võimalik püüda lainurka – 28 mm on ligilähedane inimese nägemisnurgale – ja 300 mm pakutavat pikemat fookuskaugust, mis on tavaliselt piisav, et lugeda nahapoore ja jääda siiski märkamatuks. Sellelt kauguselt „tajud” sa, et keegi jälgib sind.

Aja jooksul olen ma kaamerat uuendanud neli korda, kuid üks objektiiv on jäänud minu esimeseks eelistuseks. Sellise meelekindluse tekitasid konkreetsed sündmused. Esiteks mõjutas seda 24 MP anduri arendamine 35 mm kaamera korpuses, milleks oli Nikon D3X. 24 MP on maagiline number: see pakub piisavat eraldusvõimet, et saada kunstiteose (112 cm × 92 cm) vääriline trükis. Teine mõjutegur oli suurte ISO arvude juures praktiliselt müravabade pildifailide saamist võimaldava 24 MP anduri arendamine. Alates kaamera mudelist Nikon D600, seejärel Nikon D610 ja nüüd D750, olen hakanud usaldama Auto ISO seadega piltide tegemist. Olen teinud suurepäraseid väga madala müratasemega pilte, mis on tehtud väga suure ISO-ga. Hea pildikvaliteet on võimalik tänu ettevõtte otsusele antud andurit pidevalt edasi arendada; lisaks tänu pildiprotsessorile EXPEED 4 ja NIKKORI veendumusele kasutada uskumatult kvaliteetset klaasi.

© Vincent Versace

D750, AF-S NIKKOR 28-300mm f/3.5-5.6G ED VR, 1/30 s, f/5,6, ISO 400, ava prioriteet, maatriksmõõtmine. Objektiiv fookuskaugusega 300 mm

Nagu ennist mainisin, on minu põhimõtteks, et objektiiv on pintsel ja kaamera andur on lõuend. Seetõttu võtangi stuudiost välja pildistama minnes nii suure hulga eri objektiive kaasa. Kõigist nendest objektiividest hoolimata kipun ma ikkagi alati 28–300 mm objektiivi kasutama. Kui mul on võimalik kasutada ainult ühte objektiivi, siis valin 28–300 mm. See on õige neil kordadel, kui mul pole aimugi, kas mul läheb vaja lainurk- või teleobjektiivi – see juhtub peaaegu iga kord, kui ma väljas pildistamas käin.

Selle valiku põhjus on seotud terminiga „bokeh”, mis iseloomustab seda, kuidas objektiiv annab edasi pildil olevat moonutust, liikudes fookuses olevast kujutusest hägustunud osasse. Minu arvates on see kõige olulisem kriteerium objektiivi valides. Kõik objektiivid fokuseerivad, sest nad on selleks mõeldud, kuid veelgi olulisem on see, kuidas objektiiv saab hakkama üleminekuga fokuseeritud osalt hägustatud osale. Objektiivide füüsikast tingituna mängivad foto puhul fookusest väljas olevad objektid suuremat rolli kui fookuses olevad. Minu jaoks on 28–300 mm objektiivil lisaks väga teravale fookusele ka imeline bokeh-efekt. Kui seda bokeh-efekti võimekust kombineerida kaamerates D4S, D750 ja D610 kasutatavate andurite hämarustundlikkuse parendamisega, ongi tulemuseks väljapaistvad fotod. Nendes kaamerates kasutatavad andurid annavad mulle võimaluse kinni püüda kõige kaunim valgus – hämarus – sellise ava ja säriajaga, mis võimaldab hetke jäädvustada. Mis tähendab, et ma ei pea hämarates valgustingimustes enam sõltuma kiirest objektiivist (f/1,4, f/2,0 või f/2,8). Mul on see võimalus ja ma võin valida sellist tüüpi objektiivid nende bokeh-efektide tõttu, kuid ma ei sõltu neist enam peaaegu olematu valguse tingimustes.

Viimasel kolmel fotosessioonid Birmas, viimasel kolmel Kuubal ja viimasel kahel Indias – ning praktiliselt kõigil sessioonidel nende vahel – olen kasutanud 28–300 mm oma peamise objektiivina. Viimase viie aasta jooksul olen 28–300 mm objektiiviga pildistanud rohkem kui ühegi teise objektiiviga, mis mul on.

Ma olen ainult nii hea kui head on need hetked, mis mind endasse haaravad ja minu objektiivi ette satuvad. Minu lõplikud fotod on ainult nii head kui kvaliteetsed on nende hetkede jäädvustamiseks kasutatavad objektiiv ja kaamera. Fotod, mis ma teen, on mu karjääri tagatis. Viimase viie aasta jooksul olen kõige enam otsustanud valgust murda, kasutades objektiivi 28–300 mm. Kaamerad tulevad ja lähevad, aga klaas on igavene.

Vincent Versace tutvustab funktsioone ja fotomaterjali.