Nikon Imaging | Eesti | Europe

Parimad näpunäited kaunite päikeseloojangute jäädvustamiseks

Päikeseloojangud on üks populaarsemaid pildistamisobjekte ja tore on see, et need pakuvad alati midagi uut. Isegi siis, kui päike on juba silmapiiri taha vajunud, võib ligikaudu 20 minuti jooksul taevast valgustav eha järelkuma pakkuda tõeliselt kauneid tulemusi. Proovige meie näpunäiteid nende maagiliste hetkede parimaks ärakasutamiseks.

©Neil Freeman | Nikoni kool

• Paljulubava päikeseloojangu äratundmiseks tasub vaadata pilvi – ideaalsed pilved on kõrged ja lapilised ning nende vahel on palju ruumi. Iga pilv haarab endasse veidike valgust ja värvi ning nii moodustub visuaalselt meeldiv stseen. Lauspilved ei ole hea märk! Samuti võib kaunis päikeseloojang saabuda vihmasel päeval. Kui vihmapilved hakkavad päikeseloojangu ajal hajuma, võite saada väga hea pildi.

• Päikeseloojangut pildistades tuleb tegutseda kiirelt – heal juhul on pildi tegemiseks aega 20 minutit ja iga mööduv minut võib tähendada vägagi erinevaid fotosid. Seda sellepärast, et valgus peegeldub eri objektidelt ja selle tugevus muutub. Võti seisneb eelnevas ettevalmistuses, sest kui hakkate päikeseloojangul statiivi jalgu paika sättima, jääte tõenäoliselt parimast ilma.

• Tõeliselt mõjusate ja dramaatiliste loojangupiltide saamiseks on tavaliselt vaja enamat kui lihtsalt päikeseloojangut – kaadrisse peavad jääma ka esiplaani objektid, kas siis kujud, varjud, üksikasjad või tekstuurid. Taevas olevad pilved ja linnud aitavad samuti sügavuse ning huvitavate aspektide lisamisele ja stseeni elluäratamisele kaasa.

• Sellise pildi tavaline säriaeg on pikem kui sekund (kui päike on juba horisondi taha vajunud), seega vältige kaamera rappumist nii palju kui võimalik. Kasutage statiivi ja katiku vabastamise kaablit või kaamera taimerit. Valguse tuhmudes märkate, et vajate järjest pikemaid säriaegu. Vaadake fotosid oma ekraanil ja histogrammi kaudu (vt allpool) ning pikendage vajaduse korral järgmise võtte säriaega. Kui soovite esiplaanile jätta siluette, tehke vastupidist ja lühendage säriaega, kuid ärge siluettide üksikasjade lisamisega üle pingutage, kuna see võib pildi mustad toonid liiga esiletükkivaks muuta.

• Seni, kuni päike on veel taevas, seadke kaamera ava prioriteedi režiimile (režiim A kaameral), käest pildistamisel valige automaatne ISO-tundlikkus ja kaamera peaks siis valguse hääbumisel teie eest tasakaalustatud särituse valima. Päikeseloojangul, kui valgus muutub kiiresti, tuleb käsitsirežiimi (režiim M) kasutamisel hea särituse saavutamiseks pidevalt kaamera seadeid muuta ning see vähendab pildi valguse ja kompositsiooni hindamiseks saadaolevat aega. Kui vajate pikemat säriaega, võite kasutada kas neutraaltiheduse filtrit või valida väiksema ava, nt f/11 või f/16. Ka madalam ISO, 64 või 100, võimaldab saada kvaliteetsema pildi ja pikema säriaja.

Kui pildistate hämariku või sinise tunni ajal ja loojunud päikesega endiselt ava prioriteediga, võite särituse peenhäälestamiseks ja õige säriaja tagamiseks kasutada kaamera särikompensatsiooni funktsiooni. Teise võimalusena, et saada täielikku kontrolli särituse üle, võimaldab käsitsirežiimi (režiim M) valimine teil veelgi paremini säriaja ja ava seadeid kontrollida.

Vähese valguse tingimustes nõelteravate piltide saamiseks võite kasutada automaatset või käsitsi teravustamist. Automaatse teravustamisega vähese valguse tingimustes võimaldab keskmise fookuspunkti kasutamine kiiremini teravustada. Kui teravustamine on endiselt raske, siis lülitage objektiiv ja kaamera korpus käsitsi teravustamise režiimile, aktiveerige reaalaja vaade ja kasutage seejärel LCD-ekraanil kuvatava pildi suurendamiseks kas puuteekraani või plussnuppu ja pöörake objektiivi käsitsi reguleeritavat teravustamisrõngast, kuni objekt muutub nõelteravaks. Kolmas võimalus on eelteravustada objektiiv objektile, kui on veel valge, ja lukustada teravustamine.

• Kui soovite ehavalguse stseeni kaasata tulesid, nt valgustatud hoonete või tänavavalgustuse omi, olge mõõtmisega ettevaatlik – vähese valguse tõttu võib mõõtur määrata pikema säriaja, et valgustada tumedaid alasid, mis moodustavad suurema osa stseenist, kuid selle tulemuseks on ülesäritatud ja liiga heledad valgustatud alad. Selle vältimiseks kasutage särikompensatsiooni. Kui enamik stseenist on pime, vajate tõenäoliselt paari astet alasäritust. Päikeseloojangu stseeni vähene alasäritus muudab ka värvid erksamaks.

• Sätete õigsuses veendumiseks vaadake oma pilti LCD-ekraanil ja kontrollige kindlasti ka histogrammi. Histogramm on fotol olevate toonide vahemiku graafiline esitus – see pakub just tehtud pildi kohta kiiret analüüsi. Päikeseloojangu pildi puhul annab see teile kohe märku, kui tegemist on ülesäritusega ja helendid on üle põlenud. Vaadake, et ei esineks helendite kärpeid – need on näha histogrammi paremal poolel tihedalt koondunud hambuliste tippudena. Kui pildil on päike, on tõenäoline, et mõni helend on kärbitud, kuid enamasti ei põhjusta see probleeme, peaasi, et enamik histogrammi kõverast jääks diagrammi keskosa poole.

• Suurem osa ülalmainitud näpunäidetest kehtivad ka päikeseloojangu filmimisel. Kui püüate filmida loojuvat päikest ja suunate kaamera otse sellele, vaadake, et objektiivi helklus üksikasju tuhmiks ei muudaks. Selle probleemi lahendamiseks võite valida väiksema ava, mis laseb sisse vähem valgust ja muudab seeläbi stseeni tumedamaks. Samuti võite kasutada polariseerivat filtrit, mis blokeerib üleliigse valguse, või valgust hajutavat filtrit. Võimalik on ka päike kaadrist välja jätta ja keskenduda hoopis tuhmuvatest päikesekiirtest valgustatud maastikule (see toimib ka liikumatute piltide puhul). Selleks, et edasisel töötlemisel oleks rohkem võimalusi, proovige enne valguse tuhmumist jäädvustada mõlemat tüüpi stseene võimalikult palju.

Kuus kiiret näpunäidet

1. Pildistage alati RAW-vormingus (NEF), et pildil oleks võimalikult palju teavet, millega hiljem järeltöötluse ajal edasi tegutseda.

2. Valige valge tasakaalu sätteks päevavalgus või vari – nii saate ehataevast jäädvustada sügavsinisena ja volfram-valgusallikaid sooja kollakasoranžina. RAW-vormingus pildistamisel saate kõik valge tasakaalu probleemid oma arvutis hiljem parandada.

3. Üldised rusikareeglid on järgmised. Kas päike on taevas? Ava prioriteet. Kas päike on juba loojunud? Särituse käsitsi juhtimine.

4. Päikeseloojangu pildistamine välguga võib tunduda ülemäärane, kuid loomulikuma tulemuse saamiseks võite oma välklambi kohale asetada volfram-valgusallika või soojendava filtri.

5. Päikeseloojangust heleda taeva ja tumedama esiplaani vahelise kontrasti tasakaalustamiseks kasutage gradeeritud neutraalsageduse (ND) filtrit, et üleminek oleks silmapiiriga ühel joonel.

6. Kui teile ei meeldi hilistel tundidel toimetada, pildistage päikeseloojanguid sügisel ja talvel, mil lühikeste päevade tõttu loojub päike Euroopas isegi juba kell 15.30, olenevalt sellest, kui kaugele põhja liigute (mida kaugemal põhjas olete, seda varem talvepäike loojub).

Artikli ja pildimaterjali autor on Neil Freeman.