Nikon Imaging | Eesti | Europe

Kuidas said aru, et soovid saada fotograafiks?

Kõik algas aastal 2000, kui isa ostis mulle esimese kaamera. 14-aastasena läksin perega purjeka pardal ümbermaailmareisile, mis kestis seitse aastat. See oli elu muutev kogemus, mis tutvustas mulle fotograafiat ja mitmesuguseid põnevaid jäädvustamisvõimalusi. 

Euroopasse jõudes soetasin digitaalse üheobjektiivilise peegelkaamera Nikon D70 – esmajoones selleks, et tegeleda kinematograafiaga – ja olin sellega jäädvustatud piltide kvaliteedist rabatud. Esimestel aastatel ringi reisides leidsin end Prantsusmaalt, kus mul avanes Montpellier’s võimalus pildistada break-tantsu võistlust „The Battle of the Year France”. Olukord erines märkimisväärselt sellest, mida olin harjunud paadis pildistama, ja see pani aluse minu tegevusjanule. Sellest ajast peale olin sõltuvuses.

Mis sütitab sind fotograafina?

Eesmärk jäädvustada täiuslikke hetki ja olla osa tegevusest. Pärast paadis üleskasvamist tähendas elu avastamist, maailma uurimist ja kõige teel nähtu dokumenteerimist.  Soovin oma fotograafiaga inspireerida inimesi midagi uut tegema – uut spordiala proovima, looduses kõndima, maailma avastama.

Mulle meeldib, et fotograafia on meedium, millega inimesed saavad niivõrd lihtsalt sideme luua. Mul on vedanud, kuna see on andnud mulle kordumatu võimaluse teha asju, mis osutuksid muidu võimatuks, ja mul on rõõm oma töö kaudu jagada seda, mida inimesed tavaliselt ei näeks või ei märkaks.

Kas sul on mõni lemmikfoto?

Veetsin isikliku projekti raames üle kuu aja Vancouveri kesklinna idaosas, kus narkootikumid ja kodutud põhjustavad palju probleeme. Seal viibides õppisin tundma tänaval elavaid inimesi ja nende elulugusid. Jäädvustasin ligikaudu 165 portreed, ent see foto George’i-nimelisest mehest ja tema tuvist on üks mu lemmikutest. Soovisin näidata inimesi, mitte defineerida neid olukorra järgi, ja minu arvates on see pilt väga tabav.

See oli minu jaoks südamelähedane projekt, kuna isaga lapsepõlves Vancouveris viibides käisime söömas Hiinalinnas, mille vastas asub Carnegie kogukonnakeskus – kaunis hoone, mis asub kesklinna idaosa keskmes. Kui sattusin hilisemas elus koos kaameraga ootamatult Vancouverisse, teadsin, et pean selle projekti ette võtma. Minu jaoks oli väga liigutav neid inimesi tundma õppida, tutvuda nende elude ja päritoluga.

Kui kaua oled kasutanud Nikoni tooteid; millist Nikoni seadet pead oma lemmikuks ja miks?

Olen kasutanud Nikoni tooteid alates 2004. aastast, kui võtsin kätte oma esimese digitaalse üheobjektiivilise peegelkaamera – D70. See kaubamärk on mänginud mu karjääris ülitähtsat rolli.

Üks mu lemmikkaameraid on Nikon D810, kuna see pakub suurepärast eraldusvõimet ja dünaamilist ulatust, mis tähendab suurepärast pildikvaliteeti. Kui mul õnnestub jäädvustada täiuslikke hetki, soovin seda teha parima võimaliku kvaliteediga. 

Ka Nikon D5 on minu jaoks alati usaldusväärne, peamiselt selle ergonoomilisuse tõttu. Kui pildistada terve päeva ja hoida kaamerat 10 tundi käes, peab see olema mugav ja vastupidav. Selle kaamera kasuks räägivad ka kiirus ja suur ISO. Kuna nii suur osa mu tööst on tempokas ja tegevuspõhine, pean olema valmis jäädvustama hetki õigel ajal, kuna teist võimalust ei tule.

Lõpuks jõuame Nikon D500-ni, mis on ideaalne seiklusfotograafia jaoks. Kaameral on professionaalsete funktsioonidega kerge korpus, mistõttu on see 900 meetri kõrgusel kaljuseinal ronides või kõrbes rännates kaasaskandmiseks piisavalt kerge.

Minu põhiline objektiiv on AF-S NIKKOR 24-70mm f/2.8G ED – hämmastav teravus ja suurepärane suum. Sellest objektiivist piisab terve projekti jaoks. Mulle meeldib ka paindlik AF-S NIKKOR 70-200mm f/2.8G ED VR II ja kerge lainurksuumiga objektiiv AF-S NIKKOR 16-35mm f/4G ED VR. Fikseeritud fookuskaugusega objektiiv AF-S NIKKOR 24mm f/1.4G ED toimib samuti suurepäraselt, kuna sellel on kiire f/1,4 ava ja see jäädvustab hämmastava kvaliteediga pilte sellises fookusulatuses, mida mulle meeldib kasutada.

Milliseid tooteid plaanid tulevastel kuudel kõige rohkem kasutada?

Tegelen edaspidi rohkem videopõhiste projektidega, mistõttu plaanin rohkem kasutada D500 ja D5 4K-video funktsioone. Olen neid paaril korral testinud ja saavutanud muljetavaldavaid tulemusi. Samuti plaanin hankida KeyMission 360 ja 170, mis võimaldavad mul leida uusi perspektiive. Osalesin KeyMission 360 varajases tootetestis ja mulle meeldis see väga.

Mida arvad oma uuest rollist Nikoni Euroopa saadikuna?

Mul on hea meel! Mul o suur au pälvida tunnustust ettevõttelt, mis on algusest peale olnud osa mu karjäärist. Peale minu jaoks südamelähedase eriprojektiga tegelemise ootan ka pikisilmi võimalust jagada teadmisi ja kogemusi teiste fotograafidega.

Milliste professionaalsete väljakutsetega oled kokku puutunud?

Ükski fotograafiaprojekt ei möödu väljakutseteta, eriti kui oled tegevus-/seiklusfotograaf ja innukas sportlane. Nende väljakutsetega silmitsi seismine ja lahenduste leidmine on aga osa protsessist, osa põnevusest.

Minu jaoks võib ilm osutuda tohutuks probleemiks, eriti kommertsfotograafia puhul või siis, kui ajakava on pingeline ja sportlaste või klientide aeg on piiratud. Teisest küljest olen avastanud, et seiklusfotograafia puhul õnnestub sageli jäädvustada parimad võtted just siis, kui ilm on halb ega tekita tahtmist kaamerat välja võtta. Karmide tingimuste ja ebameeldivate ilmastikuolude puhul ei tohi alla anda, vaid püüda jäädvustada võimalikult häid pilte (loomulikult on selle juures abiks vastupidav kaamera).

Logistika võib samuti osutuda keerukaks. Kui püüad jõuda kohtadesse, kus keegi ei ole varem käinud, või tood kaasa suure meeskonna ja palju varustust, tuleb pühendada palju aega plaanimisele, et midagi ei läheks valesti ja kõik vajalik saaks kaasa.

Millise saavutuse üle tunned suurimat uhkust?

Nikoni saadiku tiitli pälvimine on minu jaoks tohutu saavutus, mille üle olen meeletult uhke. Mul on erilised mälestused ka Vancouveris tehtud fotograafiaprojektidest ja Himaalaja mägedes kaljuronimisekspeditsioonide jäädvustamiseks.